Riigis, kus Facebook ühendab üle 90 miljoni inimesesotsiaalmeedia ei kajasta mitte ainult suhtlusvorme, vaid ka digitaalse kooseksisteerimise riske ja väljakutseid. Küberkiusamine hiilib iga päev ligi sõnumite, kommentaaride, postituste ja võltsprofiilide kaudu, mõjutades eriti noorukid, noored ja naised Mehhiko.
Selle nähtuse ulatus on üllatav: 21% Mehhikos elavatest 12-aastastest ja vanematest internetikasutajatest – INEGI andmetel umbes 18.9 miljonit inimest – koges eelmisel aastal mingisugust küberkiusamist ning Facebook on keskus, kuhu suur osa neist juhtumitest koondub.
Facebook kui peamine digitaalsete kiusajate kanal
INEGI küberkiusamise mooduli (MOCIBA) andmed näitavad, et Facebook on loetletud ühe eelistatud kanalina neile, kes digitaalset ahistamist toime panevad.Rohkem kui 39% teatatud juhtudest märkis seda sotsiaalvõrgustikku peamise ahistamisvahendina, eriti kui see hõlmab piltide või videote loata avaldamine või levitamine, identiteedivargus ja seksuaalselt ilmse sisuga sõnumite saatmine.
Facebooki kasutamine kiusamiseks ei ole juhus: selle populaarsus, ulatuslikud suhtlusvõimalused ja anonüümsuse tunne teevad selle lihtsaks. Ründajad peidavad end võltsprofiilide või ajutiste kontode taha50.9% seksuaalse ahistamise ohvritest teatas, et ründajad kasutasid seda platvormi, edestades teisi rakendusi, nagu WhatsApp, Messenger ja Instagram.
Facebooki kiusamine võib avalduda näiteks solvavad kommentaarid, ähvardavad sõnumid y isikuandmete levitamine ilma loataIsegi identiteedivarguste korral on see võrgustik kõige levinum ruum, kus ohvrite andmed ja pildid on ohtu sattunud.
Küberkiusamise feminiseerumine ja noorte haavatavus
Naised ja noorukid on Facebookis küberkiusamise suhtes kõige suuremas ohus. 22.2% naiskasutajatest on teatanud mingisuguse küberkiusamise kogemusest, võrreldes 19.6%-ga meeskasutajatest. 12–19-aastaste noorukite seas ulatub haavatavuse määr 27.6%-ni.
Ametlikud tunnistused näitavad, et emotsionaalne mõju on naissoost ohvritele suurem: 34.5% ahistatud naistest teatavad hirmu tundmisest, võrreldes 16% meestega. Naised puutuvad ka suurema tõenäosusega kokku seksuaalsete lähenemiskatsete või intiimse materjali loata jagamisega.
Lisaks märkisid enam kui pooled naistest, kes suutsid oma ründaja tuvastada, et tegemist oli mehega. Need andmed rõhutavad vajadust käsitleda probleemi kaasavast ja sootundlikust vaatenurgast.
Ahistamise vormid, anonüümsus ja vähene teatamine
Küberkiusamine Facebookis avaldub mitmel moel: alates solvangud ja pilkamine välimuse või maitse järgi, kuni ähvardused, väljapressimine ja šantažeerimine privaatsõnumite kaudu. Levinud taktika on fiktiivsete profiilide loomine, mis võimaldavad rünnakuid avastamata jätta. Pole üllatav, et Rohkem kui 62% kannatanutest ei suuda ründajat tuvastada..
Muud käitumisviisid hõlmavad soovimatu seksuaalse sisu saatmine, kontode jälgimine ja kompromiteerivate fotode postitamine ilma nõusolekuta. Enamik ohvreid (66.6%) otsustab ründajad blokeerida ja ainult vähemus annab neist võimudele teada.
Institutsioonide vastu usalduse puudumise tõttu eelistavad paljud ohvrid olukorraga toime tulla digitaalsete toimingute abil, näiteks privaatsusseadete muutmise või kontaktide kustutamise abil, selle asemel et politseisse või prokuratuuri pöörduda.
Kriitilised piirkonnad ja haavatavustegurid
geograafiliselt, Yucatán, San Luis Potosí ja Hidalgo paistavad silma oma kõrge küberkiusamise määra poolest Facebookis., registreerides internetiühendusega näitajaid üle 25% elanikkonnast. Seevastu osariikides nagu Morelos, Tamaulipas ja Baja California on see protsent madalam.
Samuti mängib rolli ühenduse aeg: need, kes veedavad rohkem aega internetis, eriti teismelised, on suurema riskiga. Küberkiusamise ohvrite keskmine internetis veedetud aeg on 5.5 tundi päevas.peaaegu tund rohkem kui need, kes pole intsidentidest teatanud.
Teised tegurid, nagu sotsiaalne keskkond, digitaalse juurdepääsu tase, hariduskampaaniate puudumine ja nõrk institutsiooniline reageering, aitavad kaasa mõnede piirkondade haavatavamaks muutmisele, soodustades Facebooki kiusamise arengut.
Tagajärjed ja kaitsesoovitused
Küberkiusamise mõju Facebookile ulatub numbritest kaugemale: 58% kannatanutest mainib viha, 36.7% umbusaldust ja 30% ebakindlust.Need tunded võivad viia isolatsiooni ja pikaajaliste raskusteni koolis või tööl.
Kuigi enamik kasutajaid on astunud samme, näiteks loonud tugevad paroolid või blokeerinud ründajad, on endiselt vaja tugevdada digitaalset haridust ja edendada turvalist aruandlust. Vaid 19% uuendab oma viirusetõrjetarkvara ja vähem kui 15% vaatab üle oma andmete privaatsuse.
Küberkiusamise ennetamise ja sellega tegelemise parimad tavad on järgmised:
- Hoolitse teabe eest mis on jagatud ja piirab profiilide ja postituste nähtavust
- Ärge jagage paroole ega lubage juurdepääsu kontodele
- Jälgige regulaarselt kontotegevust ja teatage kahtlasest käitumisest
- Kasutage platvormi aruandlus- ja blokeerimismehhanisme õigesti
- Rasketel juhtudel mine küberpolitseisse või vastavad julgeolekuasutused
Küberkiusamise probleem Facebookis nõuab mitmetahulist lähenemist: alates digitaalse turvalisuse hariduse tugevdamisest ja ennetavate kampaaniate edendamisest kuni platvormide ja institutsioonide aktiivse osalemiseni. Kõigi sidusrühmade koostöö on selle probleemi vähendamisel võtmetähtsusega, mis küll esineb veebis, aga millel on miljonitele inimestele väga reaalsed tagajärjed.